1. Käesolev kord on kehtestatud tulumaksuseaduse paragrahvi 48 lõigete 7 ja 8 alusel.
4. Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, loetakse erisoodustuse hinnaks 4000 krooni kuus iga töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta, välja arvatud punktis 42 sätestatud juhul.
41. Punktis 4 nimetatud sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel võib pidada arvestust, milles näidatakse:
1) sõiduauto omaniku või valdaja nimi või nimetus ja isiku- või registrikood;
2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;
3) kuupäev ja sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul;
4) sõidu eesmärk iga töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega seotud sõidukorra puhul.
42. Punktis 41 sätestatud tingimustele vastava arvestuse olemasolu korral võetakse punktis 4 nimetatud erisoodustuse hinna arvutamisel aluseks töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks sõidetud ühe kilomeetri kohta:
1) sõiduauto puhul vanusega üle 5 aasta ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 (kaasa arvatud) 3 krooni;
2) muudel juhtudel 4 krooni.
Sõiduauto soodushinnaga kasutada andmisel loetakse selle erisoodustuse hinnaks vastavalt käesoleva punkti alapunkti 1 või 2 alusel arvutatud hinna ja soodushinna vahe.
43. Kui punkti 42 alusel arvutatud erisoodustuse hind ületab 4000 krooni, loetakse erisoodustuse hinnaks 4000 krooni ühe töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.
Maksuhaldur on alates eelmise aasta viimasest kvartalist kontrollinud erisoodustuse deklareerimist ja tasumist ettevõtete poolt ning kontrollide käigus määranud 2 120 528 krooni lisamaksu.
Alates erisoodustuse luubi alla võtmisest 2007. aasta IV kvartalis on lõppenud 48 kontrolli, kontrollide tabavus on olnud kõrge, 87% (andmed 01.07.2008 seisuga). Kontrollitavaks perioodiks oli tavaliselt 12 kuud ja keskmine määramine tulemiga kontrolli kohta oli 50 489 krooni, suurim tuvastatud maksusumma oli 117 563 krooni.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul avastatakse peamiselt rikkumisi seoses sõiduautode kasutamisega ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. „Üldjuhul lõppes kontroll deklaratsiooniparandusega ja neljal korral koostasime maksuotsuse,” teatas Veermäe.
Veermäe sõnul on probleemiks, et sõidupäevikuid vormistatakse sageli ebakorrektselt. „Näiteks märgitakse sõidupäeviku lahtrisse „Liik” üksnes „töösõit” või midagi sarnast,” selgitas Veermäe. „Sellest aga ei selgu konkreetse sõidu eesmärk iga töö, ameti või tööandja ettevõtlusega seotud sõidukorra puhul,” lisas Veermäe. Õigusaktide kohaselt tuleb aga arvestuse pidamisel üles tähendada sõidu marsruut ja eesmärk iga sõidukorra kohta.
Kontrollimisel ilmnenud markantseid näiteid oli Veermäe sõnul mitmeid. Nii võis kontrollitud ettevõtte sõidupäevikust välja lugeda 249 kilomeetri läbimise 49 minutiga või sõiduki odomeetri näidu vähenemise. Samuti on näiteks vahemaa Tallinna ja Narva vahel sõidupäevikutes kahanenud 95-99 kilomeetrile.
Eelnevad eksimused viitavad sellele, et sõidupäevikud koostati alles pärast maksukontrolli algust või on neid jooksvalt peetud lohakalt ja tehtud ebatõeseid sissekandeid. Mitmetel kordadel on maksumaksjad Veermäe sõnul siiski ise tunnistanud, et sõidupäevikut ei ole üldse peetud.
Kindlasti ei selgita dokumendid alati tegelikku olukorda, kuna leidus ka absurdseid näiteid - ühe firma juht oli olnud dokumentide kohaselt samal ajal kahe sõiduautoga korraga teel Tallinnasse.
Riigikohtu lahendi järgi ei saa sõidupäeviku puudumine olla maksuhaldurile tõendiks, et erisoodustusmaksust on kõrvale hiilitud.
Segadused erisoodustusmaksuga algasid maksu- ja tolliameti (MTA) vaidlusest ühe eraettevõttega.
Maksuhaldur oli määranud OÜ-le Virumaa Veepumbakeskus erisoodustusega seotud maksud põhjusel, et osaühingu juhatuse liikme kasutuses oleva sõiduauto kohta ei peetud sõidupäevikut ning autot hoiti juhatuse liikme kodus, teatas Eesti Maksumaksjate Liit.
Riigikohus ei nõustunud maksu- ja tolliameti tõlgendusega ning kinnitas, et seadusest ei tulene nõuet, et sõidupäevik saaks olla ainus tõend, mis tõendaks auto isikliku kasutuse puudumist.
Riigikohus märkis otsuses, et maksuhaldur peab tuvastama asjaolud, mis viitavad, et suure tõenäosusega kasutati vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Sõiduki hoidmine töötaja elukohas iseenesest ei kinnita sõiduki ettevõtlusega mitteseotud kasutamist.
Riigikohus viitas ka tulumaksuseaduse sättele, mille kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötaja transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.
Riigikohus avaldas ka seisukoha, et kui töötaja kasutab tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole rahaliselt hinnatav soodustus ja kui see kasutamine ei too tööandjale kaasa kulutusi, siis pole tegemist erisoodustusega. Näiteks võib töötaja teekonda pikendamata peatada auto selleks, et ühendada ettevõtluseks toimuva sõiduga isiklik tegevus.
Eesti Maksumaksjate Liit avaldab lootust, et see kohtulahend aitab maksumaksjate ja maksuhalduri praktikat ühtlustada ning hoiab ära palju potentsiaalseid maksuvaidlusi. EML-i kogutud teave riigiasutuste autokasutuse kohta annab tunnistust, et praegu valitseb selles vallas suur segadus – on asutusi, kes deklareerivad makse kõigilt sõiduautodelt, mille kohta sõidupäevikut ei peeta, samal ajal rida asutusi (sh ka maksu- ja tolliamet) kinnitas vastuses EML teabenõudele, et sõiduautode kohta ei peeta sõitude arvestust ega deklareerita makse, sest autode isiklik kasutus on keelatud.
Samasugune ebaühtlane praktika valitseb EML-i hinnangul ka erasektoris.
Maksuhaldur selgitab, et sõiduauto ümber registreerimine kaubikuks ei muuda maksukohustuse tekkimist olukorras, kus sõidukit kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on ekslik arvamus nagu annaks sõiduauto kaubikuks ümber registreerimine maksumaksjale võimaluse erisoodustuselt makse mitte tasuda.
Vastavalt rahandusministri 29.12.1999 määruse nr 120 'Erisoodustuse hinna määramise korra' punktile 5 loetakse erisoodustuseks tööandja omandis või valduses oleva vara (välja arvatud sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmist töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
Erisoodustuse hinnaks loetakse sellise vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe.
'Tulenevalt kehtivast seadusandlusest kujuneb seega tööandja sõiduki ettevõtlusega mitteseotud sõitude tegemisel erisoodustuse hind sõiduki rendile andmise turuhinnast ja praktikas võib see kujuneda suuremakski kui 4000 krooni kuus,' rõhutab Veermäe.
SOOVITUS: Praegu ei ole JavaScript lubatud. Kuid see on vajalik, et näeksid seda lehekülge korralikult.